14. septembri “Osooni” saade viis vaatajad Palupõhja puisniidule, Eesti ühte liigirikkamasse ja väärtuslikumasse paika. Eesti puisniitude tähtsusest ja ajaloost rääkis saates ka tippkeskuse maastike elurikkuse töörühma juht Aveliina Helm.
Aveliina Helm koos Kristo Eliasega Palupõhja puisniidul.
Aveliina huvitavaid mõtteid
- Kunagi olid puisniidud Euroopas väga levinud maastikud, neid kasutati heina tegemiseks, karjatamiseks, tarbepuidu ja õunapuude kasvatamiseks. Viimase saja aasta muutused on aga viinud selleni, et enam meil puisniite toidutootmiseks vaja ei ole. Nii on nende arvukus Eestis saja aasta jooksul vähenenud lausa tuhat korda.
- Samas on Eestis puisniite ikkagi rohkem kui kuskil mujal. Tegu on seega erakordselt väärtuslike elupaikadega. Puisniidud pakuvad elupaika pooltele Eesti taimeliikidele, väga paljudele putukatele, tolmedatele ja liblikatele.
- Puisniidu liigid on tekkinud palju aega enne inimliigi teket. Kui tänapäeval hoiame puisniite poolavatuna niitmise ja karjatamisega, siis minevikus tegid seda suured rohusööjad, keda meie maastikes enam ei kohta. Näiteks ürgveised, piisonid ja mammutid ning Euroopas elasid kunagi isegi elevandid ja ninasarvikud. Üks hetk võttis inimene nende suurte loomade rolli üle.
- Puisniitudel näemegi sellist huvitavat nähtust, kus meil on nüüd võimalus oma tegevusega alles hoida neid tingimusi, mida meid ümbritsevad liigid tegelikult vajavad.
Vaata saateosa järele siit: